Eesti rahvas on Läänemere kallastel oma maad harinud ja kultuuri arendanud üle viie tuhande aasta. Seega meie – eestlased oleme siin põlisrahvas.
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud “Eesti rahva”riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, on kutsutud ellu PÕLISEESTLASTE RAHVAERAKOND (edaspidi – Erakond; lühend ‐ PERE).
OLUKORD
Taasiseseisvumisjärgselt Kompartei jagunemisel moodustatud erinevate poliitiliste erakondade poolt juurutatud ja võõrideoloogiale tuginev Eesti Vabariigi sotsiaalmajanduslik mudel ei ole osutunud jätkusuutlikuks ja on otseseks ohuks Eesti rahvusriigi edasisele eksistentsile. Eesti-sugusele ainulaadsele väikeriigile, kus põlisrahvas elab oma põlisel maal, ei ole vastuvõetav võõraste poolt pealesurutud ja neile kasu teeniv ning ajaloolisi vigu kinnimaksev ühiskonna mudel.
Eestlaste arv on kahanenud kriitilise miinimumini. Riigi väliskaubanduse bilanss on läbi aastate olnud suures defitsiidis. Poliitiliseks prioriteediks on olnud aastaid väliskapitali sissevool ja sellele põhjendamatute eeliste ja võimaluste loomine ning elutähtsa infrastruktuuri, teenuste, tarne ja varustusallikate monopoliseerimine. Riigi rahandust ehk majanduslikku vereringet kontrollivad välispangad, kelle röövellik poliitika on muutnud valdava osa kodanikest vaesteks võlaorjadeks.
Karistamatust tundvad ja mandaadist mittesõltuvad pehastunud ja läbikukkunud võõrideoloogiaid propageerivad poliitilised erakonnad on läbi aastate teadlikult ja sihikindlalt õõnestanud Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda, kindlustades oma positsioone läbi bürokraatia diktatuuri ja korporatiivse suhtlusvõrgustiku. Ühiskondlike suhete õiguslik üleregulatsioon ja kohalikke olusid mittearvestavad ning eiravad võõrad juhised pärsivad jätkusuutliku isemajandust ja eiravad säästva ning kestliku arengu põhimõtteid. Hea haldus, keskkonna- ja teenuste kvaliteedi haldus ning õigusriigi tunnused on erakondlike toiduahelatega mahitatud institutsioonidele pelgalt sõnakõlks.
Riigijuhtimise ja majandamise kompetentsus ning teaduspõhisus on asendunud kinnimakstud lojaalsusega. Poliitilise korruptsiooni mõjutused on õõnestanud riigi kohtu- ja õigussüsteemi. Keskkond, elanikkonna tervis, pered, vara, investeeringud, kodud ning heaolu on vahetus ohus. Loodus-, elukeskkonna- ja kultuuriväärtusi süsteemselt riivitakse, ärastatakse ja pööratakse lühiajalise kasu vastu. Järjepidevalt avaldub kultuuri lahjendamine ja iseseisva arengu pärssimine.
Riigieelarvest finantseeritud kõrgkoolides on õpetamisest tehtud ärimudel. Välisüliõpilastega teenitakse kõrgkoolides kasumit ja neid õpetatakse võõrkeeles, millega soodustatakse eestikeelse ülikooli väljasuremist.
Ühiskonna jaoks eluliselt tähtsad strateegilised valdkonnad, mille rahastamine tagatakse ühiselt kogutud vahenditest, on muutunud valitud eraettevõtjatele ja erakondlikele korporatsioonidele kasumi teenimise allikaks, mis on omakorda loonud kroonilise rahaliste vahendite defitsiidi ja elanikkonnale vajalike sotsiaalsete teenuste piiratud kasutamise võimalused.
Konstruktiivse ja tulevikku vaatava koostöö asemel on riigi eelnevad poliitilised liidrid lähtunud ühiskonnas vaenu ja vihkamist ning liberalismi vaenlaseks sildistamist propageerivast ideoloogilisest mudelist, mis on otseses vastuolus põhiseaduses sõnastatud sisemise ja välise rahu tagamise vajadusega.
On ilmne, et täna Eestis tegevatest erakondadest mitte ükski ei kanna põlisrahva huve välja.
Erakond
Põliseestlaste Rahvaerakond (PERE) on Eesti põlisrahvale ‐ eestlastele tuginev eesti rahvusest Eesti Vabariigi kodanikke koondav poliitiline ühendus. Erakond teeb koostööd kõikide tema väärtushinnanguid austavate ja toetavate poliitiliste jõududega. Kompromisside ja
majandusliku kasu nimel põhiseisukohtadest ei taanduta.
Eesmärk
Erakonna otseseks ja esmaseks ülesandeks on luua pikaajalise arengukavaga Eesti Vabariik, tagada kodanike turvalisus ning väärikad elutingimused, mille põhialuseks on Eesti põlisrahva – eestlaste eelistused.
Eesti peab kujunema Eesti põlisrahvale (eestlastele) ja Eesti kodanikele tuginevaks rahvusriigiks. Tuleb taastada Eesti Vabariigi suveräänsus ja anda nii Eesti Vabariigile, põlisrahvale ja kodanikkonnale tagasi need õigused mis on neilt usurpeeritud. Kui muud moodi ei saa, siis tuleb Euroopa Liidust välja astuda.
Poliitika
1.1. Rahvas
Eesti Vabariik on rahvust, keelt ja kultuuri, kandvale põlisrahvale tuginev rahvusriik.
Euroopa Sotsiaalõiguste harta 31.05.2000 Riigikogus mahavaikitud punktid ratifitseeritakse ja jõustatakse. Kodanikele väärikate töö‐ ja elutingimuste kindlustamiseks kehtestatakse riiklikud tagatismäärad.
Tagatakse riiklik arstiabi ning määratletakse riiklikud tervishoiustandardid.
Lastega suurperedele ja sundüürnikele eraldatakse krunt isikliku eluaseme ehituseks ning antakse pikaajaline ehituslaen. Riik tagab uute eluasemete kommunikatsioonid. Kruntide kasutusõigused on kodanike vahel vabalt võõrandatavad. Perekodu on riiklikult kindlustatud ja käendatud.
Hariduse ülesanne on laia silmaringiga, erialaste süvateadmistega eesti rahvusest kodanike kasvatamine. Vajalike teadmiste õpetamise kõrval suunatakse tähelepanu inimese analüüsivõime ning kõlbeliste isikuomaduste arendamisele, mis tuginevad kodaniku‐ ja
riigiõpetusel.
Kõikides eluvaldkondades tagatakse usuvabadus. Ühelgi usulisel ühendusel ei ole riigis eeliseid ja ta ei tohi kasutada poliitilist võimu. Kedagi ei tohi sundida osalema usulistes kombetalitustes. Riik ei toeta usutalituste läbiviimist ega muid usulisi tegevusi. Inimeste või loomade alandavale kohtlemisele, piinamisele, valu tekitamisele suunatud ja religioosset ohverdamist nõudvate (usu)kommete praktiseerimine on Eestis keelatud.
Välisriigi kodanikule antakse soovi korral Eesti Vabariigi kodakondsus, kui ta on abielus eestlasega, elanud Eestis vähemalt 10 aastat ja sooritanud edukalt eesti keele ja ajaloo eksami, juhul kui ükski eesti rahvusest kodanik ei ole selle vastu.
Mittekodanikel on õigus Eestis elada elamisloa alusel, kui neil on olemas elamiseks piisav sissetulek või eestlasest ülalpidaja. Mittekodanikud Eesti Vabariigilt toetusi ei saa, neil puuduvad kodanikega võrdsed õigused ja kohustused. Eesti Vabariigi õiguskorda rikkunud mittekodanikud saadetakse riigist välja.
Välisriikide kodanikud võivad saada alalise elamisloa lähtudes ainult vältimatust vajadusest või kui mehe ja naise vahel sõlmitud abielus on üks abielupooltest eesti rahvusest ning nõus sellega, et abikaasa saaks elamisloa. Kui abielu lahutatakse, peab mittekodanik riigist lahkuma oma kodumaale. Abielust sündinud lapsed jäävad reeglina ema juurde / säilitavad Eesti Vabariigi kodakondsuse.
Eesti Vabariik ei võta vastu oluliselt erineva ajaloolise, kultuurilise ja sotsiaalse taustaga riikidest pärinevaid nn sõjapõgenikke, asüüli taotlejaid ning migrante. Samuti ei võeta vastu mistahes jaotuskava alusel pealesurutud migrante.
Välisriikide kodanikest eestlased on teretulnud Eesti Vabariiki ja saavad kodakondsuse ilma keeleeksamita. Mitmik‐kodakondsus ei ole lubatud.
Riik on nii tugev kui tugev on tema vähim üksus – perekond. Erakond tunnistab traditsioonilist abielu ja peremudelit, kuhu kuuluvad mees, naine ning lapsed.
1.2. Riik
Eesti Vabariik kui rahvusriik tugineb Eesti põlisrahvale ‐ eestlastele ja kodanikkonnale. Riik kui “Eesti rahva” 1918.a tahte väljendus ning ühiskondlike suhete korraldamise vahend on loodud kindlustamaks rahvuse, keele ja kultuuri säilimine.
Elu, tervis, pere, kodu, vara on riigi kaitse all.
Taastatakse otsedemokraatia ja referendumite korraldamise õigus.
Uuendame Eesti Vabariigi Põhiseaduse arvestades 21.sajandi tehnoloogilist arengut ja ohte.
Riigi president valitakse hääleõiguslike eesti rahvusest kodanike poolt salajasel hääletusel. Presidendiks saab kandideerida ainult põliseestlane . Presidendiks saab kandidaat, kes kogub vähemalt 51% häälte arvust. Kui ükski kandidaat vajalikku häälte arvu ei saa, korraldatakse valimiste teine voor kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel. Suurema
toetusega kandidaat saab presidendiks.
Riigi esindusorganitesse valitud kodanikud seotakse mandaadiga. Nähakse ette saadikute tagasikutsumise kord. Riigikogu koosseisu vähendatakse oluliselt. Esindusorganitesse kandideerida soovivatele kodanikele kehtestatakse kõrgendatud nõudmised.
Riigikogu valimised viiakse läbi Põhiseaduses sätestatud korras ja tähtajal. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saavad hääletada ainult hääleõiguslikud kodanikud. E‐ hääletamist ei toimu.
Haldusreformi vead parandatakse, kaotatakse olematud linnad (nt. Pärnu‐Audru‐Tõstamaa). Maakondade moodustamisel lähtutakse ajaloolistest piiridest.
Riigi teenimine on au, mitte rikastumise viis. Avaliku sektori ja omavalitsuste ning nende funktsioone täitvate isikute, vahendite kasutamise seaduslikkust ja tulemuslikkust jälgib Riigikontroll, kelle tuvastatud probleemid lahendatakse viivituseta.
Avaliku sektori töötajate tasustamine viiakse vastavusse töö iseloomu, vajalikkuse ja ühiskonna arengusse antava panusega.
Erakondade rahastamine riigieelarvest lõpetatakse, nende sissetulekuallikaks tohivad olla ainult kodanike liikmemaksud ja füüsiliste isikute vabatahtlikud annetused, millelt on tasutud nõutavad maksud Eesti Vabariigi eelarvesse. Erakonnale tehtavate annetuste suurused ja
annetajate andmed on avalikud. Erakonnad, mis on rikkunud rahastamisereegleid, millel on kehtivaid kohustusi riigi või mis tahes muude isikute ees ei ole sõltumatud ja ei saa valimistel osaleda.
Teeme uue kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse. Suurendame kohalike omavalitsuste tulubaasi avaliku sektori käes olevast eelarvevahenditest, tõstes sellega nende võimekust.
1.3. Välispoliitika
Eesti välispoliitika prioriteediks on rahumeelsus, agressioonitus, rahvaste‐ ja riikidevaheline konstruktiivne koostöö. Eesti välispoliitika lähtub otseselt Eesti riigi ja põlisrahva huvidest.
1.4. Riigikaitse
Eesti Vabariigi julgeoleku alus on kodanike tahe elada Eesti Vabariigis, “Eesti rahva” keskel, Eesti põlisrahva ‐ eestlaste eelistuste, tavade ja traditsioonide järgi.
Riigikaitse ülesanne on kaitsta riiki ja rahvast nii sise‐ kui välisvaenlaste eest läbi NATO‐liikmelisuse ja kollektiivkaitse. Ajateenistus Eesti Vabariigi kaitsejõududes on Eesti kodanikule kohustuslik. Alustame totaalkaitse võimekuse ettevalmistamist.
Kaitseliit on Eesti Vabariigi kodanike vabatahtlikkusel põhinev riigikaitse organisatsioon, mille ülesanne on vabatahtlike riigikaitseline ettevalmistamine, nende tegevuse juhtimine ja organiseerimine. Kaitseliit korraldab koolides kodanikuõpetust ja viib läbi noorte hulgas patriootlikku kasvatustööd.
Riiklikult tunnustakse ja tõstetakse ausse ajaloo jooksul Eesti Vabariigi eest sõdinud ning verd valanud kodanikud, sõltumata sellest, kas ja millist mundrit nad on kandnud või millise riigi sõjaväe koosseisus nad Eesti Vabariigi eest sõdisid, eriti 20. Eesti Relvagrenaderide diviisi
sõdureid kes võitlesid Eesti kaitselahingutes.
Tuleb anda riiklik hinnang 1934.a toimunud Pätsi ja Laidoneri riigipöördele, samuti 1994.a lepingutele ja piirileppele Venemaaga.
Riigikogu otsusega rehabiliteeritakse Eesti Vabadussõjalaste Liit ja liidu liikmed, kes süüdi mõisteti.
1.5. Meedia, reklaam ja ajakirjandus
Rakendatakse ajakirjanduseetikat kõigile siseriiklikult levivatele ja toimetatud meediumitele.
Valimisreklaam keelustatakse. Valimistele eelneval 6‐kuulisel perioodil tagatakse rahvusringhäälingu kaudu sõltumatute debattide läbi teravamate teemade arutluses osalemise võimalus, oma programmide ning seisukohtade tutvustamise võimalus võrdselt kõigile erakondadele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele. Debattide kajastamist erameedias soodustatakse riigi poolt.
2. Majandus ja rahandus
Majanduse edasiviivaks jõuks on haritud ja ettevõtlikud inimesed.
Majanduse aluseks on energia ja selle tootmine. Viivitamatult tuleb lahkuda elektribörsilt. Tuleb taastada Eesti Vabarigiile kuuluva Eesti Energia ühtne süsteem, mille ainus eesmärk ja kohustus on tagadavõimalikult soodsa ja kvaliteetse energiaga riigi varustatus.
Riik tagab kodude energiavõrguga ühenduse ilma tasuta.
Taastuvenergiat ostetakse eratootjatelt riiklikult kehtestatud hindadega, mis tagab tootjatele mõistlike investeeringute mõistliku tasuvuse.
Riik soodustab ja toetab ettevõtlust ja kehtestab eesmärgipõhised maksumäärad, mis innustaksid ausalt makse tasuma.
Majanduse planeerimisel ja arendamisel lähtutakse põhimõttest, et riik suudab välise abita rahuldada kõigi kodanike elulisi põhivajadusi, säilida ja areneda ka majanduslikus ja poliitilises eraldatuses.
Tagatakse siseriiklike eluliselt tähtsate teenuste ja tootmisharude (ka põllumajanduse) konkurentsivõime maailmas. Soodustatakse ekspordiks suunatavate põllumajandussaaduste kasvatamist, töötlemist ja turustamist.
Rail Baltic ehitamise finantseerimine peatatakse ja seda ei tule. Selle asemel parandatakse olemasolevat infrastruktuuri.
Luuakse toimiv riigireserv. Eesti põllumajandus peab olema suuteline toitma riigi elanikkonda.
Taastatakse Eesti Pank Eesti Vabariigile kuuluva keskpangana, mida kasutatakse Eesti riigi ja rahva iseseisva majanduse ja rahanduse juhtimise vahendina. Interneti teel teostatud ülekanded on tasuta. Riiklike ja kohalike eelarvete vahendid ning pensionifondid, haigekassa ja töötukassa vahendid asuvad Eesti Pangas. Olulisele kohale seatakse konkureerimine erapankadega, eesmärgiga osutada Eesti Panga klientidele kõiki teenuseid soodsaima hinnaga. Eesti Pank peab muutuma EV kodanikkonna peamiseks arvelduspangaks.
Toetatakse ühistegevust, hoiu‐laenuühistute ja ühistuliste pankade loomist.
Riigi oluliseks majandusalaseks prioriteediks on tasakaalustatud, ühtlane, säästev ja jätkusuutlik regionaalareng. Keelatakse maa müük välismaalastele ja nende firmadele. Alandatakse valitsemise ja halduskulusid. Lähtudes vajadusest vähendatakse ametnike arvu.
Riigiülesannete terviklik delegeerimine erasektorile lõpetatakse.
Riik kehtestab avalik-õiguslikes ja üldhuvi pakkuvates valdkondades nõudestandardid ning tagab järelevalve kaudu nende järgimise.
Vaadatakse üle riiklikult oluliste statistiliste andmete kogumise metoodikad tagamaks statistika objektiivsus.
Riik toetab väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist rahvusvahelistel messidel.
2.1. Maksustamine
Maksud peavad olema vajalikud, eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Ristsubsideerimist ei tohi esineda. Eesti põlisrahvas ei pea oma maal ja oma pere või kogukonna toitmiseks taastuvate ressursside kasutamise eest tasu maksma!
Vaatame üle maa maksustamise.
Üksikisiku, kellel on mitu elukohta, tulumaks jagatakse kummagi elukoha kohaliku omavalitsuse vahel. Oma tootjatele subsideerimisega konkurentsieelised andvatest riikidest pärit toodetele kehtestatakse tasakaalustavad maksud ja tollid.
Alandatakse toidu ja esmatarbekaupade ja ‐teenuste maksumäära.
Pensionid vabastame maksudest. Maksustame finantsvahendajate, pankade, korporatsioonide ja suurettevõtete tulud ja laenud emaettevõtetele.
Alkoholiaktsiisist, tubakaaktsiisist, hasartmängumaksust ja trahvidest laekuvaid summasid käsitletakse sihtotstarbeliste summadena ainult teaduse, tervisespordi ja kultuuri valdkondade edendamiseks.
Riigikontroll kontrollib MTÜ‐de ja muude organisatsioonide rahastamise kokkusobivust Eesti Vabariigi Põhiseaduse ja alusdokumentide eesmärkidega.
2.2. Konkurents ja tarbijakaitse
Konkurentsi ja tarbijakaitsepoliitika eesmärk on moonutusteta vaba turu toimimise tagamine üle kogu territooriumi kõigis sektorites.
Võtame meetmeid elutähtsate teenuste ja jaekaubanduse toimivuse ning esmatarbekaupade varustuskindluse tagamiseks ka eriolukordades.
Tagatakse võrdsetel võimalustel juurdepääs võrkudele ja olulistele vahenditele, mis viib üldhuvipakkuvate toodete ja teenuste tasude alandamisele. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, dumping ja ristsubsideerimine ei ole lubatud ja on karistatav.
Konkurentsi ja tarbija huve kahjustanud teod ei aegu.
Võtame meetmeid kartellide ja monopolide tegelikuks ohjeldamiseks, ausa konkurentsi ja tarbijakaitse tagamiseks kõigis valdkondades ilma erandita ning rikkumise iseloomu ja kestust arvestades proportsionaalsete karistuste rakendamiseks turgu valitsevat positsiooni või valitsevat mõju kuritarvitanud ettevõtjate ja ametnike suhtes.
3. Sotsiaalia
3.1. Haridus ja Kultuur
Eesti Vabariigi üks prioriteete on rahvuskultuuri säilitamine ja edendamine.
Eesti riigikeel on eesti keel. Üldhariduse, kutsehariduse omandamine ja huviharidus haridustee osadena on eesti keeles kõigile kättesaadav ja tasuta. Riigieelarvest finantseeritav haridus antakse eesti keeles.
Hariduse kvaliteet ja tase peab olema üleriigiliselt võrdne ja ühesugune. See peab olema tegelik ja mitte deklaratiivne.
Luuakse riiklik koolieelsete lasteasutuste võrgustik, kus vajadusel tagatakse ka ööhoid rinnalastele. Koolieelne õpetus seotakse põhikooli esimesse klassi astujale tegelikult esitatavate nõudmistega.
Inglise keele õpetamist võõrkeelena alustatakse algkoolis. Täppisteadusi õpetatakse üldhariduse tasemel viisil, et õpilased oleksid võimelised sooritama neis ainetes lõpueksamid.
Gümnaasiumi õpiprogrammis sisaldub filosoofia, majandus-rahandusõpetus. Üldharidusastmes ja kutsekoolides tutvustatakse maailma religioone, ühtegi neist üle tähtsustamata.
Bioloogia tundides õpitakse tundma ja väärtustama kõike elavat planeedil. Inimene ei ole looduse kroon, vaid on osa loodusest.
Patriootiline kasvatus, traditsiooniline perekonnaõpetus koos seksuaalkasvatusega viiakse koolide programmidesse.
Hariduses väärtustatakse Eesti kultuuri ja traditsioone ning õpetatakse Eesti ajalugu. Iga Eesti kodanik peab tundma Eesti suurmehi ja vabadusvõitlejaid.
Riigikooli kõrval on lubatud erakoolid, mis töötavad isemajandamise põhimõttel. Alus‐ ja põhihariduse andmisel võidakse suurematel rahvusgruppidel vastavalt lapsevanemate soovile ja koolipidaja tahtele õppetegevuses kasutada peale eesti keele ka muid keeli. Sel juhul peab
olema tagatud eesti keele omandamise tase, mis võimaldab keskastmes üle minna täielikult ja vabalt eesti keelele.
Eesti rahvusriigis võõrale kultuurile tuginev ideoloogia on haridusasutustes
keelatud.
Kõrgharidusega äritsemine — võõrkeelse hariduse riigieelarvest subsideerimine, elamislubadega kauplemine — lõpetatakse. Õppetöö kõrgkoolides toimub riigikeeles.
Kõrgkoolide põhieesmärgiks on eestikeelse kõrghariduse andmine põliseestlastele ja Eesti Vabariigi kodanikkonnale. Välisriikide kodanikest üliõpilased peavad peale ülikooli lõpetamist Eestist lahkuma kuu aja jooksul.
Riigieelarveliste õppekohtade jaotus ja arv viiakse vastavusse ühiskonna vajadustega. Riik soodustab välisriikides perspektiivsetes valdkondades tipphariduse omandamist ja spetsialistide tagasipöördumist.
Riigieelarvelistel kohtadel kutse‐ või kõrghariduse saanud isikud peavad vähemalt 5 aastat töötama Eesti Vabariigis, et õigustada neile tehtud riigipoolseid kulutusi.
Tööstuse ja avaliku halduse spetsialistide ettevalmistamiseks ja koolitamiseks luuakse riiklikult tasakaalustatud kord ja eraldatakse vahendid. Täiskasvanud kodanike täiendkoolitus ja ümberõpe töö kaotamisel on tasuta.
Riik toetab eestikeelsete e‐raamatute loomist ja e‐õppe arendamist üldharidus‐, kutse‐ ja ülikoolides. Arendatakse laste ja noorte huvialategevust. Kehaline kasvatus ja terviseõpetus kuulub kõikide koolide ja ülikoolide õppekavadesse.
Tagatakse kultuuritippudele senisest väärikam materiaalne kindlustatus (ERSO, RAM, jt.). Kutselisele õpetajale tagatakse 1,5‐kordne, ülikoolide teaduskraadiga lektorile 2‐kordne keskmine palk. Laulupidude ja nendele tuginevate üldlaulupidude finantseerimine toimub riigi eelarvest. Kooride ja koorijuhtide finantseerimine peab olema piisav, et tagada rahvusliku
koorikultuuri säilimine, mis on oluline osa põlisrahva kultuurist.
Vaadatakse üle teatrite riiklik finantseerimine.
Kehtestame Eesti rahvamajade seaduse!
3.2. Sotsiaalkindlustus
Riigi ülesandeks on tagada iga kodaniku turvalisus ja toimetulek. Kõikidel kodanikel on õigus osaleda ühiste hüvede loomisel.
Miinimumpalgast madalamat töötasu täistööaja eest ei ole lubatud maksta. Riigi või KOV vahenditest ülalpeetavateks saab olla vaid last kodus kasvatav lapsevanem, töötamist takistava füüsilise või vaimse puudega kodanikud, vanurid ja lapsed ning nende hooldajad. Riik tagab pensioniealiste ja töö‐ või õpivõimetute kodanike toimetuleku.
Sotsiaalselt vähemsuutlikke kodanikke esindab vajadusel sotsiaaltöötaja. Riik maksab toetust töö kaotanud kodanikele kuni uue töökoha leidmiseni, vahendades neile samas uusi töökohti ja võimalusi ümberõppeks. Rakendatakse sotsiaalsüsteemi kuritarvitamist takistavad meetmed.
Soodustatakse ametiühingute tegevust sh minimaalse kvalifikatsiooni ja töötasu määramisel. Streigiõigus on tagatud, välja arvatud kaitsestruktuurid sõja‐ ja kaitseolukorras.
Mitte ükski pensioniliik ei tohi olla väiksem riigis kehtivast miinimumpalgast. Eesti Vabariik tagab kodanikele väärilise vanaduspensioni. Töötavate pensionäride töötasu on vabastatud sotsiaal‐ ja tulumaksust, töötaval pensionäril säilib täispension. Pensionimäär seotakse inflatsioonimääraga.
3.3. Tervishoid
Tervishoiupoliitika lähtub ennatuspõhimõttest. Riigi tervishoiusüsteem koosneb esimese etapi ja kõrgema etapi raviasutustest, mille rahastamine tagatakse riigieelarvest.
Riiklikult rahastatav perearstisüsteem likvideeritakse. Selle asemele rajatakse piirkondlikud polikliinikud üld‐ ja eriarstidega.
Riigile kuuluvate raviasutuste eesmärk on ravida inimesi, et taastada nende tervis, mitte ei saa eesmärgiks olla kasumi teenimine. Erameditsiin on lubatud ja selle valdkonna erinevate raviüksuste rahastamise saab riigi kaasabil toimuda ainult nendel erialadel, mis on riigi tervishoiusüsteemile kättesaamatud. Tervise taastamist mittetoetavaid protseduure riiklikult ei
finantseerita.
Hambaravi peab olema kodanikele riiklikult garanteeritud, tasuta ja kiiresti
kättesaadav.
Raviteenuste hindu ei koosta erialaseltsid vaid sõltumatud audiitorid. Ravimite ja raviteenuste hinnad viiakse vastavusse tegelike kuludega.
Soodustame siseriikliku meditsiiniseadmete ja farmaatsiatööstuse teket, tagamaks tervishoiu ja raviteenuste toimimine ka eriolukordades.
Eesti kodanikest abielupaaridele kindlustatakse vajadusel tasuta viljatusravi. Kunstlikku viljastamist ja surrogaatema abi lapse sünnitamisel saavad taotleda ainult kodanikest abielupaarid. Rasedusega ja sünnitusega seotud protseduurid on tasuta. Abordi riiklik rahastamine on tagatud vaid juhul, kui see ohustab ema elu või embrüo areng on ebanormaalne jne.
4. Õiguskord ja siseturvalisus
Seadused ja muud õigusaktid peavad olema eesmärgipärased, proportsionaalsed eesmärgi suhtes, lihtsad ja arusaadavad.
Oluliselt suurendatakse vastutust seadustest tulenevate piirangute vähendamisel ja ebaõige informatsiooni levitamise eest. Karistused peavad olema eesmärgipärased, proportsionaalsed eesmärgi ja tagajärje suhtes ning ennetusliku iseloomuga motiveerimaks õigusvastaseid tegusid mitte toime panema. Vastutuse suurendamine on oluliseks faktoriks riigisisese turvatunde tagamisel.
Suurendatakse õiguskaitseorganites töötavate ametnike (kui riiki esindavate isikute) pädevust ja volitusi. Tõhustame täitevvõimu järelevalveasutuste võimekust ja suurendame õiglase tasuga motivatsiooni õigusrikkumiste menetlemisel ja ennetamiseks.
Avalik haldus, avaliku korra tagamine ja sellega võrdsustatud
tegevused peavad alluma Korrakaitseseadusele. Tegu on võimu kuritarvitamisega, kui institutsioon kasutab oma pädevust peamiselt või osaliselt muudel eesmärkidel, kui milleks ta on ellu kutsutud, või mingi juhtumi ärahoidmiseks ettenähtud menetluse vältimiseks. Võimu
kuritarvitamine on kuritegu. Riigivõimu volitusi ületanud ametiisiku suhtes rakendatakse kõrgemaid karistusmäärasid.
Kohtunikud ja ametnikud ei tohi kuuluda erakondadesse. Kohtunike ebakompetentsus ja omavoli ei saa ega tohi diskrediteerida Eesti riigi mainet.
Kohtuvaidlused tuleb lahendada viivitamata. Kaebeõigus on tagatud. Kohtunikud vastutavad selle eest, et otsused oleks õiglased, tagaksid õigusriigi tunnustele vastavuse ning Põhiseadusega kooskõlas oleva tagajärje.
Majandust, maad, keskkonda, rahvast, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimist ning Põhiseaduse eesmärkide saavutamist pärssivad või kahjustavad teod ei aegu.
Riiki saabuvatelt asüülitaotlejatelt ja teistelt isikutelt nõutakse allkirja, et nad on lojaalsed Eesti Vabariigile ja ei riku Eesti Vabariigi seadusi.
Mittekodanikud ei oma relva omamise ja kandmise õigust.
5. Tehnika ja tehnoloogia
Riik toetab teadus ja arendustegevust prioriteetsetes valdkondades ning tehnika ja tehnoloogia arengut, intellektuaalse omandi loomist ning kaitset.
Riik kannab kodanike loodud rakendusloomingu valideerimise ja tööstusomandi registreerimise kulud, soodustab uudse ja kasutatava tehnika ja tehnoloogia loomist, ülekannet ja turundust, intellektuaalse omandiga seotud tulude jäämist riiki.
6. Keskkonna‐ ja looduskaitse
Eesti maa ja selles peituvad rikkused ning elukeskkond on Eesti põlisrahva võõrandamatu, jagamatu ja rahvast lahutamatu omand ning rahvuslik rikkus, mida tuleb majandada säästlikult ja jätkusuutlikult.
Tervise ja heaoluvajadusele vastav elukeskkond on ülim eesmärk rahva taastootmisvõimeks, elu, tervise, pere, omandi ja investeeringute kaitseks.
Eesti mullastiku, õhu, veekogude ja Eesti looduse bioloogilise mitmekesisuse kaitse ning maa taastuvate ressursside taastootmisvõime säilitamine on meile ülioluline ja riigile kohustuslik. Eesmärk on ka tagada kõigi kohalike põlisliikide säilimine loomulikes elutingimustes.
Tõhustame keskkonna‐ ja looduskaitset parima võimaliku tehnika, tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamise ja kasutusele võtmise soodustamisega.
Keskkonnahaldusel lähtutakse ennatuspõhimõttest, saastaja peab aga maksma ning kogu keskkonnakahju kohe kõrvaldama selle põhjustamise kohas või kandma sellest tulenevad kulud. Saastaja vastutus ei aegu.
Lõpetatakse ebatõhusal viisil elektri tootmine. Põlevkivi kaevandatakse ja kasutatakse tõhusal visiil siseriikliku energia- ja keemiatööstuse vajaduse tagamiseks soodsamate alternatiivide puudumisel. Toetatakse taastuvenergia arengut – anname tarbijatele võimaluse otsustada kas kasutada taastuvat või taastumatut energiat.
Lõpetatakse ebaratsionaalsed piirangud ja varustuskindluse tagamiseks hajutatakse riigisiseselt elektrienergia tootmisüksused.
Töötatakse välja ja rakendatakse plaan Eesti maavarade keskkonnasõbralikuks kasutuselevõtmiseks, viisil mis tagab taastuvate ressursside kestliku taastootmisvõime säilimise.
Ressursi‐ ja keskkonnakasutustasud ning kasutuselevõtu kohustused peavad olema proportsionaalsed saastamise vältimiseks ja kõigi keskkonnakahjude kõrvaldamiseks.
Teave loodusvarade koguse, keskkonnaseisundi ning keskkonna kasutamise kohta on avalik.
Keskkonnakaalutlustel on kaebeõigus tagatud igale kodanikule ja kodanikele toetuvale keskkonnaühendusele.
Tagame igakülgse toetuse Eesti looma‐ ja keskkonnakaitse organisatsioonidele, kes austavad põlisrahva õigusi ja toetavad Erakonna põhimõtteid.
Oleme karusloomafarmide vastu. Keelustame tapamajades loomade uimastamata tapmise religioossel eesmärgil ja selliste toodete müügi.
Kontrollime üle ressursside (sh metsa) majandamise. Piirame raiet ja toetame metsade taastamist. Viivitamatult töötatakse välja majandusmetsade optimaalsed raieringid, mis lähtuvad meie metsade ökoloogilise mitmekesisuse säilitamisest.
Oluliselt karmistatakse karistusi keskkonda, floorat ja faunat kahjustava tegevuse eest.
Versioon 06.08.2022