2021 KOV valimised

Käesolevaga võtame kokku, mis toimus seekordsetel valimistel ja seejärel.

Nagu juba ammu tavaks saanud, oli siduvaks märksõnaks RAHA. Reformierakond, Keskerakond ja Isamaa kulutasid igaüks aasta 3 kvartali jooksul reklaamile üle miljoni euro, umbes poole vähem kulutasid Reformierakonna kloon Eesti 200 ja EKRE. Sotside eelarve on seni teadmata. Täpsed kulud selguvad ilmselt alles 10-ndal Jaanuaril.

Tallinna korruptsiooniga esivõitleja, Raivo Aeg (Isamaa) vedas 2019.a 11. juunil  Riigikogusse eelnõu, millega kaotati poliitilise välireklaami ja agitatsiooni keeld, mis kehtestati 2005.a. Välireklaamiga (mille suurim võimekus on valitsuserakondadel) keelu kaotamise ettekäändeks toodi „valijate võrdne kohtlemine“ eelvalimiste ja muul ajal. Kahetsusväärselt aga ununes valijate valimisliitude ja üksikkandidaatide ebavõrdne kohtlemine võimuerakondadega võrreldes – neil pole ju riigieelarvest mistahes toetusi. Justiitsministri väitel diskrimineeriva keelu tühistamist (ausa konkurentsi ettekäändel!) nõudnud juba aastaid ka Õiguskantsler Ülle Madise. Eesti Koostöö Kogu ettepanekud valimisreklaami ja erakondade riigieelarvest rahastamise piiramiseks mõjusid võimuerakondadele ja Õiguskantslerile nagu hane selga vesi.

Riigi toetus on võimuerakondadele 2019-2021 igal aastal 5,4 miljonit eurot– sh: (2020) Reform ~1,78; Kesk ~1,37; EKRE – ~1,0; Isamaa ~0,63; Sotsiaaldemokraadid ~0,52; ∙ Eesti 200 ~0,1 miljonit Eurot. Lisaks veel 2018.a regionaal-toetused e poliitilised katuserahad 4,23 miljonit, 2019.a 7,25 miljonit, 2020.a 6,7 miljonit Eurot.

Kuidas säärase võimuerakondade riigiabiga ebavõrdse toetamise oludes saavad KOV valimistel üksikkandidaadid ja valimisliitud nendega üldse võrdväärselt konkureerida? Miks küll Õiguskantsler selle pärast ei muretse?

Täis otsustavust, läksid korruptiivsed võimuerakonnad ka nendele valimistele moonutatud konkurentsi tingimustes.

Kuna ausas valimisvõitluses oleks ilmselt läinud halvasti, mobiliseeriti kandideerima ka kõik ministrid (v. a. peaminister ja haridus-teadusminister), kes kamba peale kogusid 10 383 häält. Siiski ei osutunud valituks reffide sotsiaalminister Riisalo ja keskide siseminister Jaani, välisminister Liimets ja kultuuriminister Ott. 1000 hääle piiri ületasid refist justiitsminister Lauri ja väliskaubanduse ja IT-minister Sutt. Eriliseks pärliks osutus reffide Autorollo-minister Keit Pentus-Rosimannus 3586 häälega (sh e-hääli 2708 ehk 75%…).

Esmakordselt valimiste ajaloos kandideerisid eurosaadikud (v. a. Ansip ja Kaljurand), kellede saagiks langes 9804 häält, valituks ei osutunud Terras. Parima tulemuse eurosaadikutest tegi Yana Toom (sünd Tšernogorova) statistiliselt võimatu tõenäosusega – täpselt 4000 häälega (sh e-hääled 3200 ja paberil 800)!

101-st riigikogulasest kandideeris koguni 90, kes kogusid 57 911 häält. Nendest ei osutunud valituteks siiski 17. Väljapaistvamad mittekandideerinud olid (kriminaal)- uurimisalused keskid Korb ja Reps.

Sisuliselt oli kõigi eelnimetatute puhul tegemist peibutuspartidega, kes kokku varastasid valijatelt 78 098 häält. Kui palju hääli varastati e-hääletusega (273 620 ehk 46,6%) on muidugi võimatu tuvastada, kuna reffide arvates ei leiduvat pädevat audiitorit, kes seda suudaks teha… Hilisem kontroll on aga võimatu, kuna avaliku huvi puudumise tõttu valimisserverite kõvakettad hävitatakse 10 päeva möödumisel…

Mõnevõrra üllatuslikult kogusid valimisliidud 141 867 häält, peaaegu sama palju kui suurima häälte saagiga Keskerakond. Jättes kõrvale Tallinna ja Tartu, kus tugevaid valimisliite ei ole veel linnaosade rahvaseltside poolt moodustatud, said valimisliidud enamuse häältest üle riigi 47 valimisringkonnas (kokku ringkondi 86) ja võtsid võimud üle pooltes KOV-des, sh 3 linnas. Märkimisväärne on muidugi sotsist Katri Raigi valimisliidu 11 901 häält ja enamus Narvas.

Märkimisväärsed olid Pärnu ja Tallinna tulemused. Pärnus teise tulemuse teinud Valimisliit otsustas Pärnu uue silla ehitamise riikliku rahastamise tagamiseks reeta oma senise koalitsioonikaaslase ja suurima häältearvu kogunud EKRE ja anda alandlikult valitsemisohjad reffidele ja keskile.

Tallinnas kaotas Edinaja Russia-ga partnerlepingus oleva Keskerakond oma pea 20.a kestnud ainuvõimu. Ilmselt säilitab ta aga sotsidega diili-tegemisel edukalt oma silmapaistva toiduahela.

Märgiliselt – esimest korda valimiste ajaloos – anti eliidi poolt vaikiv heakskiit niivõrd massiivsele kriminaalselt karistatud isikute seltskonnale (kokku 215). Nendest 30 saidki täievolilisteks kohaliku võimu esindajateks (loe Õhtulehest). Kuid siiski ei kandideerinud Keskerakonnaga koos korruptsioonis süüdimõistetud tänini Haabersti Linnaosakogu esimees Kallo.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et tegemist ei olnud ju kohalike poliitikute valimistega, nagu silmakirjalikult väidetakse ja reklaamitakse, vaid vanade korruptiivsete erakondade eliidi üritusega oma kuulekate käepikenduste toiduahela kindlustamisel. Endale eraldatud riigiabi toel tuldigi sellega jälle edukalt ka toime. Et sellises olukorras suutis näiteks EKRE oma volikogukohtade arvu kolmekordistada ja valimisliitude tugev tulemus näitab siiski seda, et kõik valijad ei osutunudki veel sõnakuulelikuks lambakarjaks – nagu olid seda peibutuspartide poolt hääletanud.

PERE Juhatus on seisukohal, et KOV valimistele pole üleriigilistel erakondadel asja ja põlisrahva õigusi austavad elanikud peavad ise saama omavalitsust teostada. Selleks on vaja kehtestada uus omavalitsuste volikogude valimise seadus, mis tagab tõeliselt nende omaalgatuslikud õigused ja elukorralduse. KOV-de võimekust tuleb riigieelarvest suurendada, raha saab selleks näiteks erakondade subsiidiumite otsustava kärpimise arvelt. On vaja lõpetada ca 150 000 välismaalase hääletamisõigus ja e-hääletamine, mille usaldusväärsus on kontrollimatuse tõttu tõendamatu.

PERE Juhatus kinnitab liikmetele, valimisliitudele ja üksikkandidaatidele, et vaid põliseestlaste põhimõtetele ja eesmärkidele toetudes saame loota rahvusriigi, eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimisele ja parimalt saavutatud tasemelt arengule läbi aegade.

Eeltoodut arvestades peab PERE juhatus vajalikuks 2023.a valimistel riigikogusse jõudmisel eraldada PERE väärtusi jagavatele valimisliitudele 25% meile riigieelarvest tehtavatest eraldistest, KOV valimistel ausa konkurentsi ja hea omavalitsemise soorituse tagamiseks!

Parimate soovidega,
PERE Juhatus
– ad. 23.10.2021 –

Toeta PERE – Liitu PERE-ga: http://poliseestlased.ee/loo-kaasa/liitu/


Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga