Tervitus 105. sünnipäeval

Hetki ajaloost:

• 19.02.1918 Maanõukogu juhatus ühes vanematekoguga kiitis heaks eestlaste enesemääramise ja Eesti iseseisvuse manifesti (manifest kõigile Eestimaa rahvastele; edaspidi – manifest) ning valis täidesaatva organi – kolmeliikmelise Eestimaa Päästmise Komitee;
• 23.02.1918 toimus manifesti esimene avalik ettelugemine kell kaheksa õhtul Pärnus Endla teatri rõdult;
• 24.02.1918 Tallinnas, Viljandis, Paides kuulutati manifesti avaldamisega välja Eesti Vabariik ja moodustati ajutine valitsus;
• 22.09.1921 võeti Eesti Vabariik Rahvasteliidu (League of Nations) liikmeks;
• 14.06.1940 alustas Nõukogude Liit Eesti, Läti ja Leedu õhu- ja mereblokaadi. Mõne päeva jooksul esitas ta kolmele Balti riigile sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maale lubamist ja nõukogudemeelsete valitsuste ametisse seadmist. 
• 17.06.1940 okupeeriti Eesti ligi 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt. 
• 19.06.1940 saabus Tallinna Stalini erivolinik Andrei Ždanov, kelle näpunäidete järgi toimus 21.06.1940 “rahvademokraatlik riigipööre”.
• 21.07.1940 Eesti NSV kuulutati välja, pärast Nõukogude Liidu korraldatud juunipööret, võltsitud valimistega kokkuklopsitud Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 
• 22.07.1940 esitas Riigivolikogu NSV Liidu Ülemnõukogule “palve” Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. 
• 06.08.1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu Riigivolikogu “palve” rahuldada ja Eesti NSV vastu võtta NSV Liidu koosseisu
• 24.02.1989 heisati Eesti NSV-s taas Pika Hermanni torni taas sinimustvalge rahvuslipp;
• 24.02.1990 Eesti NSV Ülemõukogu tühistas Eesti NSV konstitutsiooni paragrahvi, mis sätestas kommunistliku partei osa. Samal päeval toimunud üleriigilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu. Kongressi esimene istungjärk toimus 11.–12. märtsil 1990 Estonia kontserdisaalis. Algkoosseisu kuulus 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget. Eesti Kongressi liikmed valisid enda hulgast täidesaatva organi, Eesti Komitee. Eesti Kongressi peamine eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel ning Eesti Kongressi osalusel täideti see eesmärk 1992. aastaks.
• 08.05.1990 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse Eesti sümboolikast, millega võttis üle Eesti Vabariigi nime ja sümboolika;
• 22.08.1991 Island tunnustas Eesti Vabariiki
• 24.08.1991 tunnustas Vene NFSV Eesti iseseisvust.
• 06.09.1991 tunnustas Balti riikide iseseisvust NSV Liidu Riiginõukogu.
• 17.09.1991 võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks;
• 28.06.1992 võeti Eesti NSV-s, mis oli võtnud üle Eesti Vabariigi nime ja sümboolika, rahvahääletusel vastu uus (2.) Eesti põhiseadus;
• 26.04.1994  Lennart Meri ja Boris Jeltsin sõlmitud Juulilepetega Esimese lepingu järgi kohustus Venemaa Föderatsioon viima oma väed Eesti Vabariigist välja 31. augustiks 1994. NSV Liidu ja tema õigusjärglase Venemaa sõjaväeüksused olid Eestis asunud alates oktoobrist 1939, väljaarvatud teise maailmasõja aastatel 1941–1944, kui Eestis paiknesid Saksamaa sõjaväeüksused. Tondi kasarmulinnaku andis 144. diviisi Matrossovi-nimelise polgu komandör aktiga Eesti delegatsioonile üle 31.08.1994. Selle ajaloolise päeva tähistamisel Maarjamäel märkis president Lennart Meri oma kõnes, et okupatsiooni aastakümned läksid Eesti rahvale maksma ühe kümnendiku meie elanikkonnast. Suhtarvudes oleks see Soome puhul 0,5 miljonit, Saksamaa puhul 8 miljonit või USA puhul 25 miljonit inimest. Peaminister Mart Laar pidas kõne öisel kontserdil Vabaduse väljakul.

Head Eesti Vabariigi 105. sünnipäeva!

Soovib kõigile põliaeestlastele

PERE  Juhatus

23. radokuu (rajukuu) päeval AD 2023